Viinapuude kasvatusega on Roogoja talus tegeletud juba alates 1954. aastast, kui Uno Kivistik Krimmis sõjaväes olles saatis oma kodutallu viis viinapuu istikut. Sellest ajast saadik on talu territooriumil kasvatatud viinapuid nii seinaäärtes kui ka kütteta ja küttega kasvuhoonetes. Roogoja talu põldudele ehitatud J. Lauristini nimelise kolhoosi aiandis oli isegi viinamarja tootmise plaan 200 kg aastas.
Hetkel on Roogoja talus katsetuses üle 150 erineva viinamarjasordi. Meie eesmärk ei ole omada suurt sortimenti, vaid välja selgitada meie kliimatingimustele sobivad viinapuud. Samuti on meil kevadest sügiseni saadaval viinapuuistikud.
Viinapuu kultuursordi istutuskohaks sobib kütteta klaas-või kilekasvuhoone põhjapoolne seinaäär, väga varastele sortidele ka avamaal päikesepaisteline tuuleta ja soe seinaäär. Eestis on perspektiivne kasvatada varaseid viinapuusorte küttega kasvuhoonetes, rõdudel ja talveaedades potis, kütteta kile-ja klaaskasvuhoonetes koos tomatite ja kurkidega, soojades majade seinaäärtes ning Lõuna-Eestis ka avamaal.
Mullastiku suhtes on viinapuu vähenõudlik. Taimede istutuskaugus seinast peaks olema vähemalt 0,3 m, vahekaugus taimede vahel 1 - 1,5 m. Üks viinapuu vajab minimaalselt 1 - 2 m2 kasvupinda. Sobivaim istutusaeg on mai - juuni. Kottides olevaid taimi võib istutada igal ajal!
Istutusauk tuleks kaevata 50x50x50 cm. Istutusaugu põhja panna head kompostmulda või kõdusõnnikut. Taimed istutada koos mullapalliga (noor juur on habras) 5-8 cm sügavamale nii, et 1 - 2 punga jääks mulla alla.
Esimesel kasvuaastal ei ole soovitav tugevasti väetada. Soodustamaks võrse valmimist (puitumist) tuleb augusti alguses kärpida väädi latv (10 - 15cm).
Kevadel maa sulades eemaldada taimelt kate ja toestada. Viinapuu noored võrsed on külmaõrnad. Öökülma ohu puhul kata kattelooriga. Kui tekkib siiski öökülma kahjustus, siis tuleb lihtsalt oodata ja tärkavad uued uinuvad pungad. Saak sellel aastal jääb küll väiksemaks, aga taim ei hukku. Vältige kevadist vanade varte lõikamist. Värsketest lõikehaavadest võib tekkida tugev mahlajooks, mida ei ole võimalik peatada.
Kolmandal kasvuaastal on oodata esimest saaki. Kui marjakobarad on ilmunud nähtavale, võib murdmisega eemaldada viljakandvate võrsete ladvad, jättes 1 - 2 lehte peale viljakobarat. Samuti eemaldada kõik peened ja viljatud võrsed. Murdmist võiks korrata suve jooksul.
Mais - juunis hakkavad viinapuud õitsema. Õitsema hakates viskab õis oma õielehed maha ja paljastuvad tolmukad ja emakas. Sortide 'Madeleine Angevine' ja 'Guna' õisikuid on soovitav väiksemates kasvuhoonetes õitsemise ajal raputada. Nii tolmnevad nad paremini ning saak tuleb ilusam. Saak hakkab valmima olenevalt aastast ja sordist augusti algusest. Viinapuu põõsas tuleks hoida kobarate ümbruses võimalikult hõre, kuna tihedas lehestikus tuleb kergemini marjadele hallitus. Viinamarjakobarad saavutavad küpsuse alles 2-3 nädala pärast peale värvumist. Hilisemad sordid valmivad septembri lõpus ja ka oktoobris.
Hilisemate sortide vilju saab süüa ka peale lehtede langemist oktoobris, novembris.
Rohkem infot leiate artiklist: Praktiline viinamarjakasvatus.
Oktoobris, mõni nädal peale tugevamaid öökülmi, kui viinapuude lehed on külma poolt ära võetud, tuleks teha tagasilõikus. Lõikuse viise on palju erinevaid, aga algajale aednikule soovitame kõige lihtsamat.
Ühele viinapuule peaks jääma 3-4 hästi puitunud 1,5-2 meetrist vääti. Nendelt väätidelt tulevad külgharud lõigata tagasi peale esimest punga. Puitumist on kerge ära tunda, katsudes palja käega vääte. Puitumata väädid tunduvad külmad, puitunud aga soojad. Igal sügisel võivad jääda järgi samad väädid.
Talvitumiseks jäetud väädid painutada maapinnale ja katta kuuseokste, mulla, kuiva turba või puulehtedega. Peale asetada kile või tõrvapapp. Esimeseks kasvuaastaks võib viinapuu istutada ka suuremasse potti ja talvitada ta keldris. Seejärel istutada õigesse kohta.
.jpg)
.jpg)
.jpg)
