Tere tulemast Roogoja talu kodulehele!

Oleme üks maailma põhjapoolsemaid elulõngade aretuskohti.

Üle 40 aasta kogemusi elulõngade, viinapuude istikute kasvatamise ja müügiga.

1992. aastal tunnistati Kivistike suureõieliste elulõngade kollektsioon üheks suurimaks Euroopas.

elulõng 'Juuli

1. novembrist 1. maini võtame vastu postimüügi tellimusi Euroopa liidu liikmesriikide piires. Pakid saadetakse teele 10. aprillist 10. maini.

Kollektsiooniaed

Roogojal aretatud sordid on eriti populaarsed Soomes, Rootsis, Baltimaades ja Venemaa põhjaosas.

2013. aastal autasustati Aili Kivistikku elutööpreemiaga "Golden Clematis Award" üle 140 elulõnga sordi aretamise eest koos abikaasa Uno Kivistikuga.

Roogoja aiandustalu ajalugu

Roogoja talu asub Harjumaal Kose vallas Karla külas ja on maailma üks põhjapoolsemaid elulõngade aretuskohti. Praegu elab Roogoja talus viies põlvkond Kivistikke. Uno Kivistik, kelle elutee lõppes 1998. aastal ja tema abikaasa Aili Kivistik, kes Roogojal siiani koos poja Taaviga elulõngadega tegeleb, on maailma edukaimad elulõngaaretajad: 2002. aastal Inglismaa Kuningliku Aiandusseltsi poolt välja antud „Rahvusvaheline elulõngaregister” („The International Clematis Register and Checklist”) sisaldab ühtekokku ligi 2500 elulõngasorti, millest 146 on Uno ja Aili Kivistiku aretatud. Rahvusvahelises elulõngaregistris on ka teisi eestlaste aretatud elulõngasorte: Heino Kala kuus ja Erich Pranno kaks sorti.

Roogoja talu on üle saja aasta vana ja on välja ostetud 1899. aastal. Talu suuruseks on 43.3 hektarit ning asub Kuivajõe kaldal. 1949. aasta sügisel oli Roogoja talu sunnitud astuma kolhoosi, kus oli 1990-nda aasta kevadeni. Talu peremeheks sai peale Eesti Põllumajanduse Akadeemia lõpetamist Taavi Kivistik, kes on Roogoja talus viies põlvkond. Tegevusaladeks on olnud alati taimekasvatus, loomakasvatus, aiandus ja mesindus.

1960-ndatel aastatel ehitati Uno Kivistiku eestvedamisel Roogoja talu põldudele Lauristini nimelise kolhoosi aiand. Oma põhitöö kõrvalt huvitus Uno Kivistik sordiaretusest. Hulgaliselt tehtud õunapuude ja rooside ristlustega sai aretaja palju perspektiivseid hübriide, millest on saadud üle 20 uue õunapuu- ja üle 50 roosiaretise.

1974. aastal algas elulõngade kasvatamine Roogoja koduaias. Olles kogunud suure hulga elulõngasorte nii Baltikumist kui teistest endistest NSVL-i vabariikidest, tekkis Uno Kivistikul soov ise hakata tegelema elulõngade sordiaretusega. 1979. aastal tegid Aili ja Uno Kivistik esimesed elulõngade ristlused kolhoosi aiandi vahekoridorides.

Kollektsiooniaed Kollektsiooniaed
elulõng 'Valge Daam'

Üheks esimeseks õnnestunud sordiks sai 'Valge Daam', mis innustas edaspidi tegema intensiivsemalt aretustööd. Aastatel 1979-1992 on tehtud üle 1000 erineva ristluskombinatsiooni üle 40 erineva sordiga. 6-7 aasta jooksul on üles kasvatatud ja kontrollitud enam kui 6000 hübriidi. Nendest valiti esialgselt välja üle 250 perspektiivse hübriidi. Need on istutatud eraldi asetsevasse kontrollistandusse. 140-le hübriidile on antud sordinimi.

Meie elulõngahübriidid on osalenud riiklikes sordivõrdluskatsetes Leedus, Lätis ja Eestis. Roogoja talu kollektsioonis on 23 elulõnga looduslikku liiki ja üle 270 sordi ning hübriidi.

Kuna Roogoja talu on teadaolevatest elulõnga aretuskohtadest kõige põhjapoolsem, on meie elulõngade peamiseks aretussuunaks selliste sortide saamine, mis oleksid vastupidava võraga ja annaksid rikkalikult õisi igal aastal juba üheaastastel võrsetel. Seetõttu soovitame just meil aretatud sorte kasvatamiseks Põhjamaades. Kuna Eesti tingimustes ei õnnestu säilitada suureõieliste elulõnga sortide vanu võrseid üle talve, lõikame nad sügisel kõik 5-15 cm kõrguselt ja katame turbaga.

Roogoja talu üheks tootmissuunaks on elulõngaistikute tootmine. Neid on võimalus tellida alates 1. novembrist kuni 1. maini, järgmise aasta kevadeks. Paljunduses on üle 100 erineva sordi ja hübriidi. Istikuid oleme turustanud nii 1- ja 3-liitristes konteinerites kui ka paljasjuursetena. Külastage ka meie e-poodi. Samuti on istikud müügil kohapeal kevadest sügiseni.

Counter