Mari on roheline 3-4 g ja magus. Marjatari on keskmise suurusega ning säilib hästi põõsal. Keskmise valmimisajaga. Talvitub hästi, -25 ℃. Aretaja E. Swenson, Kanada.
Viinamari on lillakas-sinine 5-6 g ja magus. Tarja kaal 400-800 g. Keskmise valmimisajaga sort. Keskmise kasvuga. Vajab kerget katet talveks. Mari säilib kaua, talub transporti. Saagikas. Sobib kasvatamiseks kasvuhoones või soojas kohas seina ääres.-20 ℃
Mari on sinine 3 g ja magusa maitsega. Marjatari on 100–150 g ning valmib septembri alguses. Mõõduka kasvuga. Talvitub hästi, -25 ℃. Vajab kerget talvekatet.
Mari on sinine 2-3 g ja hapukas. Peale öökülmi on magusam. Tari on 80-150 g. Sobib hästi veiniks, kompotiks ja mahlaks. Talvekindel, -40 ℃! Hea saagiga.
Viinamari on rohekaskollane, keskmise suurusega 2-5 g. Valminult väga hea magusa maitsega. Marjatarjad väga suured, 600-1000 g. Saagikas keskvarane sort. Vajab kerget talvekatet, -20 ℃. Aretuskohaks on Volgograd.
Mari on ovaalne, rohekas, kuid päikse käes värvub tumeroosaks. Väga hea maitsega lauamari. Kobarad on suured, kaaluga 500-1000g. Sobib kasvatamiseks kasvuhoones. Valmib augusti lõpul ja kobar säilib põõsal kaua. Kobar talub transporti. Põõsas on tugeva kasvuline. Saagikas. Haiguskindlus on hea. Talvitub hästi kerge kattega, -25℃.
Mari on roheline 3-5 g ja hea maitsega. Marjatari piklik 400-500 g ning keskmise valmimisajaga. Sort on keskmise kasvuga, võrse puitub hästi. Viinapuu talvitub hästi -26 ℃. Aretusmaa on Venemaa.
Mari on roheline 3 g. Marjatari on 100-150 g ning valmib septembris. Võrsed puituvad hästi. Talvitub hästi kerge kattega, -23-26 ℃. Kasvatatakse nii söögiks kui mahlaks. Nõutud veinisort! Aretusmaaks on Ungari.
Mari on sinine 3-4 g ning hea kerge muskaadi maitsega. Marjakest on õrn. Marjatari on suur 200-500 g ja tihe ning keskmise valmimisajaga, enamasti august-september. Sort on saagikas, keskmise kasvuga ning talvitub hästi, kuid vajab kerget talvekatet. Aretatud on Venemaal, Rostov'is.
Teise nimega "Zolotinka" või "Zjoltõi Novõi". Viinamari on kollakasroheline 6-8 g ja lihakas ning kerge muskaadi maitsega. Tari on 400-700 g. Sort on keskmise valmimisajaga- septembri alguses. Tugeva kasvuga ning vastupidav haigustele. Vajab kerget talvekatet -25 ℃. Aretatud Venemaal
Mari on roosakaspunane, keskmisest suurem 3-5 g ning hea maitsega. Marjakest võib lõheneda, kui on mingi kasvuhäire. Kasvuhoones vajab õitsemise ajal raputamist, et õietolm sattuks emakale. Avamaal või seina ääres tolmleb tuulega hästi. Marjatari on 100-250 g ning põõsas on jõulise kasvuga. Talvitub väga hästi, -30 ℃. Aretatud Lätis, 1959.
Tari on 100-150 g. Mari sinine 2-3 g ja hapukasmagus. Varane sort. Hea veini-, laua- ja mahlamari. Vajab kerget katet, kuna võrsed ei taha alati puituda ja seega tükib Põhja-Eestis halvasti talvituma. Vene sort.
Viinamari on roheline 1-5 g ja magus. Tarja suurus on 100-250 g. Sort vajab õitsemisel raputamist, et tolmleks. Tarjas on segi suured ja väiksed marjad. Väikesed on magusamad. Varane sort, kuid vajab kerget talvekatet. Päritolu on teadmata.
Mari on sinine 3-4 g ja meeldiva magusa maitsega. Marjatari on 100-150 g. Marjad taluvad hästi transporti. Võrsed puituvad hästi ning põõsas on tugeva kasvuga. Varajane sort ning talvitub hästi, -25 ℃. Mahla-, söögi- ja veinimari. Vastupidav haigustele. Aretajaks on A. Gailjunas, Leedu.
Mari on sinine 3-4 g ning kobar on 400-500 g. talvitub hästi, -25 ℃
Viinamari on kollakasroheline 10 g, kerge muskaadi maitsega ning söödav augusti lõpust alates. Tari on 600-800 g. Sort on keskmise kasvuga ja saagikas. Talvitub hästi kerge talvekatte all, -24 ℃.
Viinamari on lillakas-sinine piklik 6-8 g ja magus. Tarja kaal 400-800 g. Keskmise valmimisajaga sort. Keskmise kasvuga . Vajab kerget katet talveks, -22 ℃. Mari säilib kaua, talub transporti. Saagikas. Tugeva kasvuga. Moldaavia.
Mari on sinine 3-4 g ja hea magusa maitsega. Marjakest on õrn ning marjakobar on tihe- 200 g. Sort on keskmise valmimisajaga, söödav augustist alates. Taim talvitub hästi ning on saagikas.
Mari on roosakaspunane 3-4 g maitsev. Söödav juba augustis ja mari säilib hästi põõsal hilis-sügiseni. Tari on 200-300 g. Sort on saagikas ning võrsed puituvad hästi. Talvitub hästi, -23 ℃. Aretaja on A. Kuzmin, Venemaa.
Mari on sinine 2-4 g, valminuna punase mahlaga ning hea magusa maitsega. Sort on saagikas ning varase valmimisajaga, söödav juba augustis. Marjakest on õhuke. Tari on 100-200 g. Võrsed puituvad hästi. Talvitub hästi ka katmatult, -30 ℃. Aretajaks on A.Kuzmin, Mitšurinsk.
Prantsuse sort. Kobarad 500 g, mari keskmisest väiksem, tumesinine. Väga magusa mahlaga ja tume! Suurepärane mahla ja veinimari. Tarvitatakse ka teiste veinide, mahlade maitsestamiseks. Mari valmib septembris. Talvitub hästi, tugeva kasvuga. Igati vastupidav sort.
Mari tumeroosa, 2-4g ümar. Kerge labruska maitse. Isabella seemik. Tari 100-200g. Õied ja valmis tari lõhnab meeldivalt. Hiline sort, kasvuhoonesse. Talvitub hästi, külmakindel. Mahlaks, veiniks, söögiks. USA sort
Viinamari roheline 2-3 g mahlane ja meeldiva maitsega. Tari on keskmine 200-300 g. Varasem sort, kuid vajab kerget katet talveks. Talvitub hästi -25 ℃ ning on saagikas. Õitseks või sügiseni, ennakvõrsed koos uute marjatarjadega tasub ära murda, sest marjad ei jõua valmida sügiseks. Aretajaks on E. Petersons, Läti.
Mari on rohekaskollane 1-5 g ja meeldiva maitsega. Marjatarjas on ka väikseid marju, mis on väga magusad, seemneteta. Tari ise on 200 g. Õitsemise ajal vajab tolmeldamist või raputamist,sest õie ehitusest tingitult ei sattu õietolm emakale. Varane sort ning talvitub hästi kerge talvekatte all. Aretatud Prantsusmaal.
Viinamari on roheline 4-9 g ja magus. Tari on suur 300-500 g. Mari valmib septembris ning säilib hästi. Viinapuu on tugeva kasvuga. Soovib kerget talvekatet, talvitub hästi. On tinglik nimetus.
Viinamari on sinine 2-4 g ning üksinda seisvalt a seemnetu. Tarja suuruseks on keskmiselt 150-250 g. Põhja-Eestis vajab kasvuhoonet. Keskmise valmimisajaga. Soovib kerget talvekatet, -27 ℃. USA
Viinamari on lillakassinine 3-6 g ning väga hea muskaadi maitsega. Tarja suuruseks on keskmiselt 500 g. Põhja-Eestis vajab kasvuhoonet. Mari valmib septembri alguses. Soovib kerget talvekatet, -22 - 25 ℃. Nimetatu Ungari aretaja Matjaš Janoš'i auks.
Teise nimega "Krasa Severa". Viinamarjad on rohelised ja suured 4-5 g, kaua hapud, kuid valminuna magusad ja mahlased. Vajab marjade valmimiseks rohkem sooja. Sobib kütteta kasvuhoonesse. Sort on tugeva kasvuga, keskmise valmimisajaga ning enemasti suure ja hõreda marjatarjaga, 300-500 g. Talvitub hästi kerge talvekattega, -23 ℃. Mitšurinsk.
Mari on sinine 3 g ja mahlane ning maitse meenutab mustikat. Marjatarja suurus on kuni 150 g. Sort on varase valmimisajaga ja väga saagikas. Põõsas on tugeva kasvuga ning puitub hästi. Talvekindel, kuni -30 ℃. Sobib hästi veiniks ja lauamarjaks. Aretaja on E. Swenson, Kanada.
Mari on kollakasroheline, kergelt ovaalne, 5-6 g ning harmoonilise maitsega. Tari on 400 g - 1kg ning valmib augustis-septembris. Viinapuu on tugeva kasvuga ja talvitub hästi kerge talvekattega, -24 ℃. Sort on saagikas, mari säilib kaua põõsas, vastupidav haigustele, transpordile. Aretatud Bulgarias.
Mari on roheline, ovaalne ja suur 10-12g ning magus. Tari on sammuti suur 400-900 g. Sort sobib külmkasvuhoonesse, kuna valmib septembris. Viinapuul on tugev kasv, taim on saagikas, kuid vajab kerget talvekatet, -24 ℃. Aretuskohaks on Ukraina, Žaporožje
Mari on sinine 3-5 g, magus, mahlane ja kerge labruska maitsega. Tari on 150-250 g ning keskmise valmimisajaga. Talvitub hästi kerge katte all, -25 ℃. Sort on keskmise valmimisajaga, august-september. Põhja-Eestis eelistada kasvuhoonet, sooja seinaäärt. Aretusmaaks on USA.
Mari on punakaslilla, 4-5 g ja labruska maitsega. Tari on 150-200 g, hea säilivusega, pikk kobar ja hilise valmimisajaga. Sort sobib kasvuhoonesse. Põõsas on tugeva kasvuga ja vajab kerget katet talveks, -22 ℃. Aretajaks on E. Swenson, Kanada.
Mari on sinine, 3 g ja meeldiva maitsega. Tari on 100 g ning valmib septembri lõpul. Sort on külmakindel, seega talvitub katmatult. Sobib hästi mahlaks ja veiniks. Taim puitub hästi ning mari säilib hästi. Kõlbab ka pookealuseks.
Mari on sinine, 3-5 g, magus ja punase mahlaga. Tari on 150-250 g, tihe ning valmib augusti lõpus. Sort on väga saagikas. Viinapuu puitub hästi ning talvitub kerge katte all hästi ja soodsal talvel ka katteta. -25 ℃. Hea laua- ja veinimari. Aretuspiirkond on Saksamaa-Tsehhi.
Marjad on kollakasrohelised, väikesed 1 g (nagu herned), kuid väga magusad ja seemneteta. Tarjad on 50-150 g. Esimesena valmivad viinamarjad aias! Võrsed puituvad ja talvituvad hästi kerge katte all, -25 ℃. Aretajaks A.Kuzmin, Venemaa.
Mari on roosakas violett, 4 g ja magus. Tari on 400 g ning varajase valmimisajaga- august. Sort on keskmise kasvuga, soovib kerget talvekatet, -24 ℃. Aretatud Venemaal
Mari on roheline, 5-10 g ja keskmise maitsega, kuid õrna kestaga. Vajab ühtlast agrotehnikat, et marjakest ei lõheneks. Marjatarjad on suured 300-1000 g ning keskmise valmimisajaga. Sort talvitub hästi kerge talvekatte all, -25 ℃ ja annab hea saagi. Aretatud Vene ja Ungari koostöös.
Mari tumesinine, keskmine 3 g, magus. Tari 150 g. Võrsed puituvad hästi ja vastupidav talvele -30 ℃ haigustele. Hilisem sort. Veini (puuviljalõhnaline) ja mahlamarjaks. Kanada E.Swenson
Mari kollakasroheline, keskmise suurusega 3-4 g, magusad, mahlased, väike seeme. Tari hõre, 200 g. Laua- ja mahlamari. Talvitub hästi -23-26 ℃. Keskmiselt valmib septembri alguses. Mitsurinsk V. Sergejeva
Mari keskmise suurusega 4 g, punakas lilla. Valmib septembri keskel, kerge labruska maitse. Mari söödav ka siis kui ei ole saavutanud täit küpsust. Marjatari keskmine 100-200 g. Võrsed puituvad hästi ja talvitub hästi, -25 ℃. Leedu A.Gailjunas
Mari roheline 3 g, muskaadimaitseline, magus. Tari 50-100 g. Väga saagikas. Mari valmib septembris, 130 päeva õitsemisest. Võrsed puituvad hästi, Talvitub hästi, kerge kate talveks. Talub -25-30 ℃ Mari ei talu niiskust kasvuhoones. Moskva, K.A.Timirjaseva Instituut
Mari roosakaspunane, keskmisest veidi väiksem 2 g, hea maitsega. Kõlujad seemned. Tari 100 g. Keskmise valmimisajaga, august-septembri algus. Marjad püsivad kaua põõsal hilis-sügiseni, tavaliselt süüakse enne ära. Võrsed puituvad hästi. Talvitub hästi, -25 ℃. Kerge kate. Elmar Swenson Kanada .
Mari keskmine 4-5 g , kollakasroheline, maitsvalt vürtsikas labruska maitse. Tari keskmine 200-250 g. Keskvalmiv. Võrsed puituvad hästi. Talvekindel, -26-5-30 ℃. Hea laua- ja veinimari. P.Sukatnieks 1959, Läti.
Mari sinine, keskmise suurusega 3-4 g, sültjas. Tari 100-200 g. Tarjad seisavad kaua põõsas. Põhja-Eestis avamaa jaoks hiline sort, istutada sooja kohta või kasvuhoonesse. Võrsed puituvad hästi. Talvekindel, -30 ℃. Veiniks, mahlaks ja lauamari. P. Sukatnieks 1964 Läti
Mari kollakasroheline, keskmine 3-4 g, magus, mahlane. Marjatari keskmine 200-300 g, hõre. Valmib augustis või septembri algul. Talvitub hästi -25 ℃. Läti P. Sukatnieks
Mari roheline, keskmine 3-4 g, magus muskaat maitse. Tari 200 g, hõre, säilib põõsal hästi, külmadeni. Hiline sort, septembri keskel valmib sooja suvega kasvuhoones. Talvitub hästi -25 ℃. Valge vein ja mahl. E.Swenson Kanada.
.jpg)
.jpg)
.jpg)
