Tolleaegse Harju rajoonis endise J. Lauristini nimelise kolhoosi aiandi kasvuhooneid piiravad
kolmest küljest väikesed õunaaiad. Need on rajatud aastatel 1961-1974 vabadele maatükkidele.
Õunapuud on istutatud põhiliselt vahekaugustega enamasti 3x2 meetrit.
Aretusaeda nr. 1 on istutatud nii vabal tolmlemisel saadud ja kui ka kunstlikul ristamise
teel saadud seemikud. Seemikud on saadud 1955 kuni 1963 aasta seemnete külvist. Istutus
toimus mitmes järgus, alates 1961. aasta kevadest kuni 1967. aasta kevadeni. Esimestel
ridadel toimus esmane viljumine 1964. aastal. Kokku on aias nr. 1 14 x 22 = 300
istutuskohta. Aastate jooksul on osa puid mitmesugustel põhjustel välja läinud või on madala
kvaliteediga puid välja prakeeritud.
Aretusaed nr. 2 on rajatud 0,05 hektarisele pinnale aastal 1966, 1967. Seal kasvas
esialgselt 896 seemikut.
Nendest seemikpuudest ongi rajatud aretusaed nr. 3, mis paikneb 0,25 hektari suurusel
pinnal. Sinna on istutatud 1974. aastal 408 seemikut.
Sort on saadud ‘Tartu roosõuna’ vabatolmlemise seemnest. Alalisele kasvukohale on
istutatud 1967. aasta kevadel. Viljus esimest korda 1979. aastal, kohe peale karmi
talve (-40 ℃). Aretusnumbriks on 1-10-6.
Vili on ümarkoonusja kujuga,
keskmine raskus 80-90 grammi. Põhivärvus on kollakasvalge, see on kaetud täpilise
roosaka punaga peaaegu üle vilja. Viljavars on 20-30 mm pikk.
Viljaliha on
keskmise tugevusega, roosaka värviga. Maitse on magushapu, väga mahlane, maitsehinne
4+ - 5-. Säilib hästi. Söödav juba varasügisel. Põhja-Eestis vili võib säilida
jaanuarini.
Puu on talvekindel, pidas hästi vastu 1978/79 aasta karmile
talvele (-40 ℃). Keskmise kasvutugevusega. Saagikus on aastate lõikes olnud
keskmine.
Sort on saadud mõisa aiast pärineva sordi ‘Sahvraal’-i vabal tolmlemisel Roogoja
koduaias 1958 aastal. Algpuu on istutatud alalisele kasvukohale 1962 aasta kevadel,
aretusnumbri all 1-3-9 all. Esimene viljumine toimus 1965. aastal.
Vili on
keskmise suurusega, 60-100g, maksimaalne kaal 120 g. Keskmise vilja pikki läbimõõt
on 50 mm, risti läbimõõt 60mm, viljavars 14-20 mm. Kujult on vili peaaegu ümmargune
või veidi lapik. Vilja üheks sorditunnuseks on pikilõikes ükspool teisest veidi
pikem. Põhivärvus on vahakollane, mis on enamusel viljadel kaetud üle poole viljast
tugeva triibulise roosaka kattepunaga. Viljad on väga värvilised, mis muudab nad
välimuselt eriti meeldivaks.
Viljaliha on keskmise tugevusega ja
mahlakusega, meeldiva magushapu maitsega, millel on omapärane meeldiv kõrvalmaitse.
Maitsehinne on aastate keskmisena olnud 4 - 5-. Viljad säilivad jaanuarini. Puu on
väga jõulise kasvuga, olles samavanuste algpuude hulgas kõige suurem. Noores eas oli
algpuu väga metsiku välimusega. Iga aastaga muutus puu välisilme kultuursemaks.
Puu on tiheda võraga, vajab sagedast harvendamist, kuna suur osa saagist
kasvab võra sees jämedatel okstel. Puu on eriti saagikas üle aasta. Talvekindlus on
olnud väga hea. 1978/79 aasta karm talv( -40 ℃) ei kahjustanud aasta kasve ega
viljapungi.
On saadud ’Paide taliõun’-a vabatolmlemise seemnest. Algpuu kannab aretusnumbrit
3-7-9. Kasvukohale on istutatud mais 1974. aastal.
Vili on kujult lapik-ümar
koonusjas. Viljad on suhteliselt suured, keskmine kaal on olnud 110-170 grammi,
maksimaalne vili 225 grammi. Välimus meeldiv, põhivärv rohekas kollane, kattevärv
triibuline puna pea-aegu üle kogu vilja. Viljavars on 30-40 mm pikk.
Viljaliha on keskmise tugevusega, seemnekambrid kinnised. Maitse on magushapu,
maitsehinne 4 – 4+.
Puu on püstja kasvuga, talvekindel, terve. Saagikus keskmine, viljad säilivad
veebruarini.
Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt. On ’Sõstraroosa’ ja ’Sügisjoonik’-u seemik.
Alalisele kasvukohale on istutatud 1974. aastal. Aretusnumbriks on 3-10-31.
Vilja keskmine kaal on 80 grammi, maksimaalne on olnud 107 grammi. Maitse on
magushapu, meenutades ’Sügisdesserti’. Maitsehinne on 4+. Säilib kauem.
Viljaliha on mahlane, roosakaspunaste triipudega. Vili säilib detsembrini.
Puu on külmakindel.
Sort on nimetatud Gustav Ernesaks-a 75. aasta juubeli sünnipäeval 12. 12. 1983.
aastal.
On aretatud Uno Kivistiku poolt. Sort on saadud 'Antoonovka' vabal tolmlemisel.
Algpuu on istutatud alalisele kasvukohale 1967 aastal kevadel. Aretusnumber 1-12-6.
Sort köitis tähelepanu 1976. aastal suure saagi, meeldiva välimuse, hea maitse ja
hea säilivuse poolest.
Vili on kujult korrapärane, lapik, kantidega. Vilja keskmine kaal on olnud 70-80
grammi, maksimaalne kaal 100 grammi. Keskmisel viljal on pikiläbimõõt 45 mm,
ristiläbimõõt 82 mm, varrepikkus 20 mm, vars suhteliselt jäme. Põhivärvus on
vahakollane, kattevärvus on meeldiv triip-laikpuna üle poole vilja. Varre õõnsuses.
roostelaik.
Vilja liha on tihe ja peeneteraline, keskmise mahlasusega, rohekas-kollakas valge.
Maitse algul meeldiv hapu, säilivusel muutub magushapuks. Seemnekambrid poolavatud,
seemned väikesed, suhteliselt ümmargused. Maitsehinne 4+ - 5-. Vilja säilivad keldri
tingimustes veebruarini.
Puu on jõulise kasvuga, laiuva võraga, tugeva okste kinnitusega. Saagikus on olnud
hea, talvekindlus väga hea. Peale 1978/79 aasta karmi talve (-40 ) oli puu täiesti
terve ja väga suure saagiga.
Sort on talisort, perspektiivne talvekindluse, maitse, välimuse, saagikuse ja
säilivuse osas.
Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt. On saadud 'Leedu Pepin'-i vabal tolmlemisel
1956. aastal. Algpuu on istutatud alalisele kasvukohale 1961. aasta kevadel
aretusnumbri all 1-1-3. Esmane viljumine toimus 1967. aastal. Puu noores eas, enne
viljumist, ründasid teda massiliselt mitmel aastal lehetäid. Erandina teistest
kõrval kasvavatest puudest.
Vili on väike, keskmine kaal 50-80 grammi, maksimaalne kaal 110 grammi. Kujult on
korrapärane, piklikmunajas, kuni ümar tömpkoonus. Põhivärvus on valkjas vahakollane,
mis on sageli kaetud 1/3 kuni ½ vilja ulatuses erksa punase kattevärvusega. Ilus
kuju ja värvi kontrast muudavad vilja välimuselt väga meeldivaks. Viljaliha on tihe,
peeneteraline, mahlane. Maitse on väga meeldiv magushapu kuni hapumagus. Maitse
hinne on 5-. Säilib jaanuari kuuni.
Puu on keskmise kasvutugevusega, laiuva võraga. Oksad on allapoole rippuvad. Puu on
varaviljakas ja saagirikas igal aastal. Talvekindlus on väga hea. Peale 1978/79
aasta karmi talve (-40) kandis algpuu rikkalikku saaki.
Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt. On saadud ’Punane aniis’-i vabal tolmlemisel
saadud seemnete külvist 1960. aastal. Aretusnumber on 1-8-10, kasvukohale on
istutatud 1963. aasta kevadel. Sort viljus esmakordselt 1976. aastal.
Vili on alla keskmise, suurusega 60-80 grammi raske. Kujult on piklik-ümar
märgatavate kantidega. Põhivärvus on rohekas kollane, mis on kaetud 1/3 vilja
ulatuses tugeva kattepunaga, meeldiva välimusega.
Viljaliha on poolkõva, keskmise mahlakusega, seemnekambrid kinnised. Maitse on puhas
magus, maitsehinne 4 – 4+. Keldritingimustes viljad säilivad veebruarini.
Puu on tugeva laiuva võraga. Sort on varaviljakas ja saagikas igal aastal.
Talvekindlus on hea, 1978/79. aasta karm talv ei kahjustanud aastakasve ega
viljapungi. Suvel viljus rikkalik saak.
Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt. On saadud ‘Pärnu tuviõun’-a vabatolmlemise
seemnest. Algpuu on kohale istutatud 1967. aasta kevadel. Aretusnumber on 1-11-18.
Vili on ümmargune, korrapärase ühtlase kujuga. Kattevärvus on õige õrn punane,
põhivärvus valkjaskollane. Viljavars 20-30 mm pikk. Viljaliha pehme, seemnekambrid
poolavatud. Maitse on magushapu. Maitsehinne 4 - 4-. Viljad säilivad detsembrini.
Puu on terve, talvekindel, jõulise kasvuga. Saagikus on üle keskmise, vilja ka võra
sees.
Aretatud Uno Kivistiku poolt. Sort on saadud 1958. aastal kohapealse päritoluga
‘Roogojaõun'-a ristamisel ‘Borovinka'-ga. Algpuu on istutatud alalisele kasvukohale
1961. aasta kevadel. Tema aretus number on 1-2-3 . Viljus esmakordselt 1966. aastal.
Vilja keskmine suurus 80-90 grammi rasked. Suuremad viljad kuni 150 grammi. Kujult
on viljad lameümmargused kuni tömpkoonusjad. Vilja põhivärvus on rohekaskollane, mis
on päikesepoolselt küljelt kaetud määrdunud triibulise kattepunaga. Kujult ja
välimuselt on viljad meeldivad. Keskmise vilja ristiläbimõõt on 70 mm, pikiläbimõõt
55 mm, viljavars 20-30 mm pikk.
Viljaliha on rohekasvalge, väga tihe ja peeneteraline. Vilja koor on keskmise
tugevusega. Maitse on meeldiv magushapu. Maitse hinne on 4 – 4 +. Seemnekambrid on
suletud.
Puu on jõulise kasvuga, püramidaalse võra kujuga. Talvekindlus on hea, peale 1978/79
aasta karmi talve ( -40 ) noorel algpuul kahjustusi ei olnud. Viljus suure saagiga.
Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt. Õunasordi ’Ontario’ seemik. Alalisele
kasvukohale on istutatud 1974. aasta kevadel. Karmile talvele 1978/79 pidas hästi
vastu. Esmakordselt viljus 1980. aastal.
Vili on väga meeldiva välimusega, värvunud üle poole viljast punaseks,
ümar-koonusjas. Vilja raskus 80-90 grammi. Vili on meeldiva magusa maitsega,
meenutab ’Tallinna pirnõun’-a, mahlane. Kärntõvele vastupidav. Säilib novembrini.
Sort on aretatud Uno Kivistiku poolt. On saadud eelnevalt vegetatiivselt lähendatud
‘Roogojaõuna’ risttolmutamisel punase viljalihaga õunasordi ‘Komsomolets' õietolmuga
1959. aastal. Omajuursele ‘Roogojaõun'-a puule on silmatud ‘Komsomolets'-i silm.
Nende ühisel õitsemisel on läbiviidud risttolmutamine.
Algpuu on istutatud alalisele kasvukohale 1963. aasta kevadel. Aretus number on
1-5-6. Esimesed 2 vilja olid juba 1967. aastal.
Vili on keskmise suurusega, 70-80 grammi, maksimaalne kaal on 130 grammi. Kuju on
koonusjasümar. Keskmise vilja pikiläbimõõt on 60 mm, ristiläbimõõt on 70 mm. Vilja
vars on 35 mm. Vili on kaetud tugeva bordoopunase värviga. Viljaliha ja mahl on
bordoopunane. Seemned punased. Õied bordoopunased. Viljaliha on pehme, kore,
seemnekambrid poolavatud. Maitse on puhas hapu , hinne 3+ - 4- .Viljad on kaetud
sinaka vahakorraga, säilivad novembrikuuni.
Puu on keskmise kasvutugevusega, laiuva võraga. Puit ja lehed on punakad. Õied
bordoopunased. Puu on iga-aastase saagikusega.
Sort on talvekindel. Peale 1978/79 aasta karmi talve ( -40 ) viljus algpuul rikkalik
saak.
Sort on väga mahlane, säilitab oma värvi mahlas, kompotis ja veinis!!