Avaleht Elulõngad Viinamarjad Sidrunväändik Õunasortide aretus Roosisortide aretus Artiklid
Näitused Elulõngaraamat E-pood Aiakülastus Laadakalender Karla küla  aiandustalud Kontakt

AIAKÜLASTUSPÄEV LILLERALLI 2017 toimub 5.augustil 2017.a.

 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 

Maakeral arvatakse kasvavat 250-300 looduslikku elulõngaliiki. Nendest suurem osa, ligi kaks kolmandikku kasvab Euraasia kontinendil. Enamik elulõnga looduslikest kasvukohtades asub parasvöötmes, mõned ulatuvad ka troopikasse. Kõige rohkem erinevaid liike kasvab Ida-Aasias.

Lääne-Euroopa aedades on elulõngaliike kasvatatud ilutaimed alates 16. sajandist. Esimene kirjalik teade elulõngade kohta  pärineb1548. aastast W. Turneri raamatust „The Names of Herbes“.

 Elulõngad võib jagada kahte suurde rühma: suureõielised elulõngad  ja väikseõielised elulõngad. Suureõielised elulõngad on enamasti inimese poolt aretatud hübriidid. Väikseõielised on valdavalt metsikud liigid ja nendest aretatud sordid.

Eestisse jõudsid üksikud elulõngasordid juba enne Esimest maailmasõda. Esimene teade siinse elulõnga kohta pärineb Torist: 1910. aastal tõi Tori mõisa omanik Frey oma aeda Jackmani elulõnga (C. x jackmanii). Laiemalt hakati elulõngasid meie aedades kasvatama aga alles 1960. aastatel. Pärast seda, kui Aarne Kähr Moskvast esimese suureõielise elulõnga Räpinasse tõi ja Ilmar Laanes selle kasvuhoones edukalt sinise elulõnga (C. viticella) juurele pookis, sai elulõngakasvatus hoo sisse. Uustulnuk edenes meie kliimas hästi, sellest huvitusid mitmed tuntud aednikud ja aretajad. Elulõngahuviliste omavahelisel läbikäimisel õpiti elulõngu tundma ja paljundama ning vahetati Eestis kasvatatavaid sorte. Järgmisel kahel kümnendil, seitsme- ja kaheksakümnendatel aastatel võitsid elulõngad paljude koduaednike südamed ning muutusid Eestis väga populaarseks. Uue tõuke elulõngade levikule Eestis andis Adolf Vaigla eestikeelse raamatu "Elulõngad” ilmumine 1982. aastal. Tänapäeval kasvab igas teises-kolmandas koduaias kauneid elulõngasorte. Elulõngade kiiret levikut Eestis on soodustanud ka iga-aastased ülipopulaarsed taimelaadad, eriti Türi lillelaat, kus on alati müügil suures valikus elulõngaistikuid.

 

Maailma põhjapoolseim elulõngade aretuskoht  - Roogoja talu

 Roogoja talu asub Harjumaal Kose vallas Karla külas ja on maailma üks põhjapoolsemaid elulõngade aretuskohti. 

Juba rohkem kui 45 aastat on siin tegeldud elulõngade kasvatamise ja aretusega. Praegu elab Roogoja talus viies põlvkond Kivistikke. Uno Kivistik, kelle elutee lõppes 1998. aastal ja tema abikaasa Aili Kivistik, kes Roogojal siiani koos poja Taaviga elulõngadega tegeleb, on maailma edukaimad elulõngaaretajad:  2002. aastal Inglismaa Kuningliku Aiandusseltsi poolt välja antud „Rahvusvaheline elulõngaregister” („The International Clematis Register and Checklist”) sisaldab ühtekokku ligi 2500 elulõngasorti, millest 146 on Uno ja Aili Kivistiku aretatud. „Rahvusvahelises elulõngaregistris” on ka teisi eestlaste aretatud elulõngasorte: Heino Kalalt kuus ja Erich Prannolt kaks sorti. Rahvusvahelise Elulõngade Seltsi aastakoosolek Tallinnas 1992. aastal tunnistas Kivistikkude suureõieliste elulõngade kollektsiooni üheks suurimaks Euroopas. Lääne-Euroopas ja Skandinaaviamaades on testitud ligi 50 Kivistikkude sorti, millest Lääne-Euoopa puukoolides paljundatakse praegu 30. Roogojal aretatud sordid on eriti populaarsed Soomes, Rootsis, Baltimaades ja Venemaa põhjaosas.

Elulõngade kasvatamine koduaedades ja linnahaljastuses

 

Kasvukoht

 

Siiani on Eestis elulõngu kasvatatud põhiliselt koduaedades, kuigi see kaunis dekoratiivtaim  sobiks oma erinevate kasvukujude ja kasutamisvõimaluse poolest ka linnaparkidesse ja  haljasaladele.  Linnahaljastuses on elulõngad kasutusel Jaapanis, mõningal määral ka Lääne-Euroopas.

  

Valides õigeid elulõngaliike, -sorte, võib Eesti tingimustes saavutada pideva õitsemise maikuu keskelt novembri alguseni. Sellel pildil oleval istutusalal ongi nii tehtud. Mai keskel hakkavad õitsema alpielulõngasordid : 'Konstantin' , 'Estrella ' , 'Memm'. Juunis-juulis näitavad oma õieilu tervelehelised elulõngad : 'Aljonuðka',  'Arabella', 'Juuli', 'Rooguchi' ja ka c. tangutica. Juulis alustavad õitsemist ka suureõielised elulõngad: 'Sinililla', 'Filigree' ,' Ville de Lyon'. Pildile ei mahtunud augustis õitsemist alustav mandelelulõngasort 'Sweet Summer Love' ja fargesiielulõng 'Paul Farges'.  Õiteilu lõpeb, kui öine temperatuur langeb miinus 5-7 kraadini.

 

Suureõielisi elulõngu võib istutada nii päikese kätte kui ka poolvarju. On kombeks saanud kasvatada elulõngu seina ääres, elumaja kaunistuseks.

Kõige paremini arenevad suureõielised elulõngad aga lagedal päikesepaistelisel kasvukohal, murus, tugevatel raud- või puutoestustel. Seinaäärses kasvukohas algab küll õitsemine nädalapäevad varem kui lagedal, kuid samas möödub kiiremini, õied on väiksemad, kuna sein varjab osa valgust ja vähendab taime toitumisruumi.

 

Looduslikud liigid on vähemnõudlikud. Neid võib kasvatada ka maja põhjaseina ääres, aiapiiretel, juhtides väädid looduslikele toestustele - puude ja põõsaste võradele, kuivanud puudele, võrktaradele või vanadele müüridele.

Erinevatest elulõngade kasvatamise võimalustest saate ka lugeda artiklist:   Kümme võimalust elulõnga kasvatamiseks ja kasutamiseks  Taavi Kivistik  Avaldatud "Maakodu" Juuni 2001

 

   Istutamine

 

Elulõngad jäävad pikaks ajaks ühele kasvukohale. Meie talus on ka üle 40 aasta vanuseid elulõngataimi, mis keskpärase hoolduse juures igal aastal rikkalikult õitsevad. Parim istutusaeg on kevad, aga potitaimi võib istutada kogu suve ja sügise. Teise kasvukohta ümberistutamiseks sobib kõige paremini varakevad või -sügis, september. Et saada kiirelt suuremat elulõngapõõsast, soovitame istutada 2-4 taime üksteisest poole meetri kaugusele.

1.      Vali sobiv kasvukoht.

2.      Kaeva istutusauk küllaltki avar, vähemalt 50x50x50 cm. Nii saab ka viletsamates mullastikuoludes parema tulemuse.

3.      Pane istutusaugu põhja kõdusõnnikut, viljakat kompostmulda või sügisväetist. Kui aias on palju mutte, võib orgaaniline mass kahjuks tulla, sest mutid lähevad sealt ussikesi ja tõuke püüdma ning võivad istikut kahjustada. Sellisel juhul tasub piirduda kompleksväetisega.

4.      Lisa auku ligi 10 cm väljakaevatud mulda ja sega komposti või kõdusõnnikuga.

5.      Täida ülejäänud auk istutusmullaga, jäta taime jaoks ruumi. Istutusmullaks sobib hea aiamuld või neutraliseeritud turbamuld.

6.      Eemalda istikult pott või kilekott. Kilekoti eemaldamiseks lõika see katki. Kui on kevad, siis võiks ka mullapalli lahti harutada ja juured laiali sirutada. Suvistel suurte võrsetega  või õitsvatel istikutel peaks mullapalli terveks jätma. Aseta istik istutusauku õigele sügavusele.  Elulõngadel on tähtis just õige istutussügavus: taim peaks uuel istutuskohal olema endisest istutusest 5-10 cm sügavamal.      

7.       Täida auk mullaga ja jälgi, et taime istutuskoht jääks ümbruskonna tasapinnast kuni 5 cm kõrgemaks ka peale vajumist. Suru muld kinni ja kasta. Toesta taim. Taim on hea ilmaga võimeline ööpäevas kasvama 20 sentimeetrit, ära hiline toestusega. 

     

 Siit leiate video elulõnga istutamisest ; http://www.maaleht.ee/news/video/aiandus/video-elulonga-istutamine.d?id=33606333

 

 

 

 

Toestamine

Elulõngu võib toestada mitut moodi. Võib kasutada looduslikke tugesid, ehitada need ise või osta poest. Looduslikeks tugedeks sobivad olemasolevad puud, põõsad, püsikud, kuivanud kadakad, puuoksad ja kännud. Kuna elulõngad hoiavad end lehevartega kinni, peab pakutav tugi olema piisavalt peenike, läbimõõduga kuni 5 millimeetrit, et lehevarred ulatuksid ümbert kinni võtma. Kui kasutate kände, jämedamaid oksi või kive, peaks lisatoeks tõmbama mõned nöörid või traadid. Külmakindlaid taimi, mille varred talvel ei hävi, peaks kindlasti traadiga toestama. Kõige paremini sobib okastraat, sest okkad ei lase taimedel alla libiseda. Poes saadaolevad puust võrestikud on sageli liiga jämedad ja vajavad lisatoestust. Ridades kasvavaid taimi võib ronimisel abistada nööri, traadi või jämedasilmalise aiavõrguga. Avamaal on kõige sobilikumad toestused peenematest metalltorudest, armatuurrauast või betooni armatuurvõrgust ehitatud kujundid. Ideaalne tugi on selline, mida talvisel ajal on ka ilma taimedeta huvitav vaadata ja mis kevadel ning suvel kattub üleni taimedega.

 Hooldamine ja väetamine

 

Kui istutusmuld on nõuetekohaselt ette valmistatud, pole esimesel suvel vaja taimi väetada, lahjemas mullas moodustab taim tugevama juurekava. Järgnevatel aastatel, kui taimel kulub suure vegetatiivmassi kasvatamiseks palju toitaineid, tuleb neid pealtväetamisega juurde anda. Soovitatav on elulõngu suve jooksul 3-5 korda kastmisväetisega väetada. Kompleksväetist, mis sisaldab põhielemente lämmastikku, fosforit ja kaaliumi ning mikroelemente, peaks andma vaheldumisi orgaanilise väetisega, virtsa või sõnnikuleotisega. Sõnnikuleotise jaoks võtke 1 osa sõnnikut 10 osa vee kohta, kanasõnnikuleotist tehes 1 osa sõnnikut 15 osa vee kohta. Mitte väetada kuiva pinnast!

Taimed tuleb hoida umbrohust puhtad ja muld pideva kastmisega parajalt niiske. Kaasaegsemates aedades kasutatakse mõnikord ka tilkkastmist ja pikaajalisi aeglaselt lahustuvaid väetisi.

Talvitumine

 

Elulõngad püsivad rohelistena kuni esimeste suuremate öökülmade (miinus 5-7ºC) saabumiseni. Oktoobri algul tuleks hakata taimi talvitumiseks ette valmistama. Sageli inimesed kardavad elulõngade tagasilõikamist ja katmist, aga tegelikult võtab see vähe aega, vaid viis minutit põõsa kohta. Suureõieline elulõng ei ole väga külmaõrn. Normaalsel Eesti lumisel talvel talvituvad elulõngad ka lõikamata ja katmata, aga kunagi ei tea ette, milline talv tuleb, nii et ikka tuleb taimed tagasi lõigata ja kinni katta. Tagasilõikamine on vajalik ka selleks, et sundida põõsast hargnema ja kuna ka taimehaigused talvituvad vanadel võrsetel, ei ole mingit mõtet neid alles jätta.

 

Suureõielisi elulõngu on talveks võimalik ette valmistada kahel moel. Kõige lihtsam on nad  10-15 sentimeetri kõrguselt maha lõigata, eemaldada toestuselt vanad võrsed ja puhastada need umbrohust. Kui maapind on juba kergelt külmunud, peaks põõsa kasvukoha umbes 10-15 sentimeetri kõrguselt mulla, turba või kõdusõnnikuga katma. 

Siit leiad video elulõngade lõikamisest: http://www.maaleht.ee/news/video/aiandus/video-kuidas-loigata-elulonga.d?id=33442831

 

 

Teine võimalus on lõigata ära ainult lehed ja õitsenud latv, kaevata väike kraav ümber põõsa ja keerata väädid kraavi. Et vältida väätide murdumist, peab painutamisel olema ettevaatlik. Hea oleks, kui väädid jääksid kraavi tõusvas joones. Peale peaks panema 7-10-sentimeetrise kihi viljakat mulda ning koha võiks millegagi tähistada. Ka võib maasse kaevatud varred katta katuseplaadi või tõrvapapiga, et hoida neid liigse niiskuse eest.

Siit leiad video elulõnga painutamisest: http://www.maaleht.ee/news/video/aiandus/video-elulonga-mahapainutamine.d?id=33541037

 

 

 

 

 

Mulla alla pandud oksad võivad järgmisel aastal juured alla võtta. Eesti tingimustes ei ole õnnestunud laiaõielise (C. patensi) ja villase elulõnga (C. lanuginosa) rühmadesse kuuluvate taimede võrseid ületalve hoida ega neid kevadel õitsemas näha. Looduslikud liigid nagu tanguutia elulõng (C. tangutica), alpi elulõng (C. alpina) ja suurekrooniline elulõng (C. macropetala) ning nende sordid ei vaja Eesti tingimustes katmist ja tagasilõikamist, kuna nende võrsed on külmakindlad ja nad õitsevad vanal puidul. Poolpõõsakujulised püst-elulõng (C. recta) ja tervelehine elulõng (C. integrifolia) ei vaja samuti katmist, aga kuna nende võrsed ei säili, peab need 10 sentimeetri kõrguselt maha lõikama.

 

Talvekattest vabastamine

 

Kui lumi on sulanud, on õige aeg elulõngad talvekattest vabastada. Enamasti jääb sobiv aeg aprillikuusse. Kraapige ära katteturvas, sest see ei lase maapinnal soojeneda. Elulõngade tärkamine on väga ebaühtlane. Mõned sordid ajavad uued suured pungad juba soojal sügisel või talvel välja. Need on üpris külmakindlad ja võivad säilida kevadeni. Suurem tärkamine jääb aprilli lõppu ja mai esimesse poolde. Isegi siis, kui mai lõpuks ei ole elulõng tärganud, ei tähenda see veel, et taim on hukkunud. Nii mõnigi kord tulevad esimesed võrsed mullast välja alles jaanipäeva paiku. Isegi siis, kui taim pole endast veel jaanipäevaks märku andnud, ei tohi ise seda otsima ja välja kaevama minna. Elulõngadel on mõnikord omadus „magada” aasta, kaks või isegi kolm aastat mullas ja siis uuesti kasvama hakata. Mis põhjusel see nii on, ei tea. „Magava” taime lähedusse võiks istutada uue taime, sageli „ärkab” uinunud taim seepeale üles ja hakkab uuesti kasvama. Kui taim on noor ja näete tärkamas ainult 1-3 võrset, siis tuleks neil latv eemaldada. See sunnib taime harunema ja tekitab rohkem võrseid. Kevadel, kui taimed on 10 cm pikkused, on aeg anda lämmastikväetist.

 

 

 

Siit leiate Maalehega koostöös valmistatud videod:

Kuidas istutada aeda elulõng ! ; http://www.maaleht.ee/news/video/aiandus/video-elulonga-istutamine.d?id=33606333

Elulõngade talvitamisest: http://www.maaleht.ee/news/video/aiandus/video-kuidas-loigata-elulonga.d?id=33442831

Elulõngade sügisesest mahapainutamisest: http://www.maaleht.ee/news/video/aiandus/video-elulonga-mahapainutamine.d?id=33541037

Aiatarga saade Elulõngad ERRarhiivis: http://arhiiv.err.ee/vaata/aiatark-aiatark-elulongad

 Aiatarga saade ERRarhiivis: http://arhiiv.err.ee/vaata/aiatark-aiatark-roniroosid-ja-elulongad

Kodusaade Elulõngad : http://www.kodusaade.ee/vaata,278.html 

Elulõngadest räägib Taavi Kivistik Maahommiku aia rubriigis: http://www.kool.ee/?7992

 

         

Väikseõielise loodusliku elulõnga kasvatusjuhis

(Cl. alpina, Cl. sibirica,  Cl. tangutica, Cl. macrobetala ja nendest aretatud sordid 'Memm', 'Estrella' jms.)

Väikseõielise loodusliku elulõnga  istutuskoht võib olla päikesepaisteline või poolvaljus. Sobivad kasvatamiseks ka mööda puid. Taimede vahekaugus peaks olema eri liikidel 1-1.5 m samadel liikidel 0.7-1 m. Sobivaim istutusaeg on mai, juuni või september. Kottides olevaid taimi võib istutada igal ajal. Istutusauk tuleb kaevata 50x50x50 cm. Kui on soov istutada suuremate puude lähedusse, soovitan istutusaugu vooderdamist juuretõkkekangaga või 3-4 kihi ajalehtedega. Istutusaugu põhja tuleks panna head kompostmulda või kõdusõnnikut. Elulõng tuleb istutada 8-10 cm sügavamale nii et 1-2 pungapaari jääks mulla alla. Esimesel kasvuaastal ei ole soovitav tugevasti väetada. Kuna väikseõielised looduslikud elulõngad õitsevad eelmise aasta võrsetel mais-juunis, siis ei tohi vanu võrseid lõigata, vaid jätta nad talvituma toestusele. Eesti oludes need liigid katmist ei vaja.

  

 

 

Roogoja talus on aretatud põhiliselt suureõieliste elulõngade hübriide.

Parima ülevaate meil paljundatavatest elulõngadest saate meie elulõngagaleriist või e-poest.

Roogoja talus Uno ja Aili Kivistiku poolt aretatud paremad elulõngad:

sordi nimi aretus- aasta kasvu- kõrgus m keskmine õielehtede arv õielehtede värv tolmukate värv õie läbimõõt cm
'Aino' 1981 1,5-2 6 sinine roosa triibuga kollane 12
'Anti' 1982 1,5 6 sinine valge 17
'Bella' 1982 1,5-2 6 valge pruun 15
'Eetika' 1984 1,5 4-6 roosakaspunane punakas-roosa 12
'Ekstra' 1982 1-1,5 6 helesinine pruun 12-14
'Entel' 1984 2-3 4-6 roosakasvalge roosa/ kollane 8-10
'Esperanto' 1982 2-3 4-6 punakaslilla     pruun 14-18
'Flamingo' 1980 1,5-2 6 valge helekollane 18-20
'Huvi' 1986 1,5-2 6 tumepunane pruunikaskollane 14-19
'Ilka' 1981 2-2,5 6 sinine tumelilla 15-20
'Juuli' 1984 1,5 6-4 helesinine kollane 8-10
'Kasmu' 1987 2-2,5 4-6 tumepunane kollane 10-12
'Kirimäe' 1980 1,5-2 6-8 roosa punase triibuga pruun 14
'Kodupaik' 1980 1,5-2 6-8 roosakasvalge punase triibuga kollane 12-15
'Kommerei' 1985 2,5-3 6 lillakaspunane pruun 12-14
'Kotkas' 1983 1,5 6-8 valge punakaslilla 25
'Küllus' 1980 1,5-2 6-8 helesinine pruun 13
'Miniseelik' 1982 0,8-1,2 6 punakasroosa helekollane 8-9
'Marmori' 1986 1,8-2 6 roosa roosa 16
'Minister' 1982 1,5-2 6 sinine pruun 17
'Mikelite' 1987 2,5-3 4-6 punakaslilla kollane 12-14
'Paala' 1982 1,5 6-8 sinakasroosa helekollane 16
'Piilu' 1984 1,5 4-6 roosa kollane 11
'Pirko' 1987 2-2,5 6 roosa triibuga kollane 10-12
'Pulmapäev' 1987 1,5-2 6 valge tumepruunid 12-15
'Põhjanael' 1981 1,5 6 h.sinine punase triibuga tumepruunid 15
'Rahvarinne' 1985 1,5-2 4-6 roosakaspunane pruunikaskollane 16
'Reiman' 1987 1,5-2 6 punakaslilla pruunid 15-30
'Ristimägi' 1982 1,2-1,5 6-7 sinine punaka triibuga kollakas roheline 10
'Romantika' 1983 2-2,5 4-6 tumelilla kollane 13
'Roogoja' 1980 1,5-2 6 valge punakaspruun 17-20
'Roko' 1982 1,5-2 6 sinine pruun 13
'Roko-Kolla' 1982 2 6 valge kollane 16-19
'Rüütel' 1982 1,5-2 6 punane pruun 16
'Saalomon' 1985 1,5-2 6 valge kollane 12-15
'Semu' 1981 2,5-3 4-6 sinakaslilla pruun 14
'Siirus' 1982 2 6 hele violet purpur punane 17
'Silmakivi' 1981 1,5-2 6 sinine kollane 14-17
'Tartu' 1983 1,5-2 4-6 helesinine helekollane 16-18
'Teksa' 1981 1,5-2 6 helesinine pruun 13
'Tentel' 1984 2,5-3 6 roosa kollane 10-11
'Valge Daam' 1980 1,5-2 6 valge pruun 17
'Viola' 1983 2,5 6 tume sinakaslilla kollane 13-15
'Memm' 1992 3-4 täidis valge kollane 3-4
'Estrella' 1992 3-4 täidis sinine kollane 3-4

Lisaks eeltoodud tabelis olevatele sortidele soovitame kasvatada ka järgmisi sorte:

sordi nimi aretus- aasta kasvu- kõrgus m keskmine õielehtede arv õielehtede värv tolmukate värv õie läbimõõt cm  
''Arabella' 1-1,2 6 sinine kollane 5-8
'Aljonuska' 1963 1,5 4-6 roosa kollakasroosa 5-8  
'Comtesse de Bouchaud' 1903 2-2,5 6 roosa helekollane 10-15  
C.x jacmanii 1858 2,5-3 4 sinililla kollakasroosa 10-14  
'Fargesioides' 1964 5-7 5-6 valge valkjaskollane 4-5  
'Jubileinõi 70' 1965 2,5-3 5-6 punakaslilla pruun 10-14  
'Hagley Hybrid' 1956 2-2,5 6-8 roosa punane 10-15  
'Nadezda' 1969 2-2,5 6 roosa punase triibuga kollane 14-16  
'Niobe' 1975 1,5-2 6 tumepunane kollane 10-15  
'Negritjanka' 2 6 tumesinine tumepunane 10-13
'Negus' 1972 1,5-2 6 sinililla pruun 13-15  
'Purpurea Plena Elegans' 1899 2,5-3 täidis punakasroosa   5-6  
'Rouge Cardinal' 1968 2 6 tumepunane pruun 10-15  
'Victoria' 1870 2,5 6 lilla kollakasroosa 10-15  
'Wille de Lyon' 1899 2,5 6 punane kollakasroosa 10-15  
'Yaiichi' 1,8-2,0 6 sinine pruun tolmukaniit kollane 10-15

Väikeseõielistest liikidest soovitame kasvatada:

sordi nimi kasvu- kõrgus m keskmine õielehtede arv õielehtede värv tolmukate värv õie läbimõõt cm sügisene lõikus
Cl.alpina 2-3 4 sinililla kollane 3-5 mitte lõigata
Cl.alpina var. sibirica 3-4 4 valge kollane 3-5 mitte lõigata
Cl. fusca  2 4 mustjaslilla pruun 1,5-2 lõigata
Cl. fargesii 2-3 5-6 valge valge 1-2 lõigata
Cl. integrifolia 1,2-2 4 sinine-punana kollane 3-5 lõigata
Cl.recta 1-1,5 4 valge valge 1-1,5 lõigata
Cl.recta mandshurica 1,5-2 4 valge valge 2-3 lõigata
Cl.tangutica 3 4 kollane kollane 2-4 mitte lõigata
Cl. viorna 3 4 roosakaspunane   2-3 lõigata